Mõtteid elust, muutustest ja inimestest
Siit leiad lugusid ja praktilisi mõtteid elumuutustest, suhetest, vaimsest heaolust, enesearengust ning tööelust ja juhtimisest. Kirjutan teemadest, millega puutun kokku oma töös ja elus – lihtsalt, ausalt ja praktiliselt.
Mõnikord piisab ühest uuest vaatenurgast, et näha võimalust edasi liikumiseks.
Juht ei pea olema psühholoog. Aga ta peab oskama märgata.
Vaimne tervis ei vaja ainult tähtpäeva. See vajab tähelepanu igal päeval.
Kümnendal oktoobril tähistati ülemaailmset vaimse tervise päeva. Sotsiaalmeedia täitus heade soovituste, hoolivate sõnumite ja üleskutsetega märgata enda ning teiste vaimset tervist.
See kõik on vajalik. Aga mis saab järgmistel päevadel?
Mulle meenutab see natuke naistepäeva. Ühel päeval aastas tuuakse lilli, jagatakse tähelepanu ja öeldakse ilusaid sõnu. Aga tegelikult ei vaja inimene hoolimist ainult ühel päeval aastas. Tähelepanu, märkamine ja abi otsimise julgustamine võiksid olla osa meie igapäevaelust.
Vaimse tervisega on samamoodi.
Me ei saa rääkida hoolivast töökeskkonnast ainult 10. oktoobril. Me peame seda looma igal tavalisel tööpäeval. Ja siin on juhil palju suurem roll, kui esmapilgul tundub.
Läbipõlemine ja läbi "roostetamine"
Burnout’i me juba tunneme. Aga mis on rustout?
Läbipõlemisest ehk burnout’ist räägitakse palju. Me teame, et liiga suur töökoormus, pidev surve, vastutus ja vähene taastumine võivad viia olukorrani, kus inimene on lõpuks nii vaimselt kui füüsiliselt kurnatud.
Aga mis juhtub siis, kui probleem ei ole selles, et tööd ja vastutust on liiga palju? Mis siis, kui neid on hoopis liiga vähe?
Viimastel aastatel on tööelu käsitlustesse jõudnud mõiste rustout – otsetõlkes justkui „roostetamine“. See kirjeldab olukorda, kus inimene ei põle läbi liigse koormuse tõttu, vaid hakkab tasapisi kaotama energiat, motivatsiooni ja professionaalset teravust, sest tema võimeid ei kasutata piisavalt.
Rustout ei ole meditsiiniline diagnoos. Tegemist on tööheaolu kirjeldava mõistega, mille keskmes on krooniline alastimulatsioon, vähene väljakutse ja tunne, et inimese oskused ning võimed jäävad kasutamata. Seda seostatakse ka mõistega boreout ehk tööst tingitud kroonilise igavuse ja alakoormusega.
Läbipõlemine – kui puhkamisest enam ei piisa
Kas olen lihtsalt väsinud või hakkab töö mind läbi põletama?
„Ma olen lihtsalt väsinud.“
„Praegu on tööl kiire aeg.“
„Puhkan nädalavahetusel välja.“
„Kui see projekt läbi saab, läheb kergemaks.“
Need on mõtted, mida paljud meist on endale öelnud. Enamasti ongi väsimus loomulik osa elust ning pärast puhkust tuleb energia tagasi. Aga mis saab siis, kui enam ei tule?
Läbipõlemise ennetamiseks tuleb alustada lihtsatest asjadest
Läbipõlemine ei ole diagnoos, arstid otsivad selle tagant siiski konkreetseid sümptomeid aga hea on meeles pidada, et pikaajalise tööstressi tagajärg võib viia depressiooni tekkeni.
- pikaaegne töötamine stressirohkes olukorras;
- pole sobivat puhkamise ja lõõgastumise võimalusi ja see viib n.ö. läbipõlemiseni.
