Läbipõlemine ei teki tavaliselt ühe raske tööpäeva ega ühe pingelise nädala tagajärjel. See kujuneb pikema aja jooksul, kui tööga seotud stress on muutunud krooniliseks ja inimene ei ole saanud sellest piisavalt taastuda.

Maailma Terviseorganisatsioon WHO käsitleb läbipõlemist tööalase nähtusena, mis on seotud kroonilise tööstressiga, millega ei ole suudetud edukalt toime tulla. WHO toob välja kolm läbipõlemisele iseloomulikku valdkonda: kurnatus, vaimne eemaldumine tööst ning vähenenud professionaalse tõhususe tunne.

Esimene märk võib olla lihtsalt väsimus

Läbipõlemine hiilib sageli ligi märkamatult. Alguses võid märgata, et vajad taastumiseks rohkem aega. Hommikul on raskem tõusta. Tööpäeva alustamine nõuab rohkem pingutust. Asjad, millega varem said kiiresti hakkama, võtavad kauem aega.

Seejärel võivad lisanduda keskendumisraskused, ärrituvus ja tunne, et tööpäev ei lõpe ka siis, kui oled töökohalt lahkunud. Mõtted töötavad edasi.

Ühel hetkel võib inimene avastada, et töö, mida ta kunagi nautis, ei tekita enam peaaegu mingit positiivset emotsiooni.

Kuidas läbipõlemist ära tunda?

Tasub tähelepanelik olla, kui pikema aja jooksul esineb mitu järgnevat muutust:

• oled pidevalt väsinud ja tavapärane puhkus ei taasta;
• tööle minek või töö alustamine nõuab järjest suuremat pingutust;
• keskendumine ja otsuste tegemine on raskem;
• oled muutunud töö või kolleegide suhtes ärritunumaks või ükskõiksemaks;
• tunned, et sinu töö ei ole enam tähenduslik;
• kahtled järjest rohkem enda professionaalsetes võimetes;
• tööprobleemid tulevad koju kaasa;
• sul on raske puhata ilma süütundeta;
• eemaldud inimestest või tegevustest, mis varem rõõmu pakkusid;
• tekib tunne: „Ma lihtsalt ei jaksa enam.“

Üksik sümptom ei tähenda automaatselt läbipõlemist. Oluline on vaadata tervikpilti: kui kaua muutused on kestnud ja kui palju need mõjutavad töövõimet ning igapäevast elu.

Läbipõlemine ei tähenda, et inimene on nõrk

Sageli hakkab läbipõlenud inimene otsima põhjust iseendast. Miks teised saavad hakkama ja mina ei saa?

Aga küsimus võiks olla hoopis:

Mis minu tööelus ja minu enda käitumismustrites viis selleni, et taastumiseks ei jäänud enam piisavalt ruumi?

Ühel inimesel võib selle taga olla perfektsionism ja soov kõik ise ära teha. Teisel raskus öelda „ei“. Kolmas võtab vastutuse kogu meeskonna eest. Kuid põhjus ei pruugi olla ainult inimeses.

Liigne töökoormus, vähene kontroll oma töö üle, pidevad muutused, ebaselged rollid, konfliktid, vähene toetus või halb juhtimine võivad samuti vaimset heaolu oluliselt mõjutada. NICE soovitabki tööheaolu puhul vaadata nii töökoormust, töökultuuri, töö kvaliteeti ja autonoomiat kui ka inimese individuaalset olukorda.

Seetõttu ei piisa alati soovitusest: „Puhka rohkem.“

Kui inimene puhkab nädal aega ja naaseb täpselt samasse olukorda ning jätkab täpselt samade käitumismustritega, võib probleem kiiresti tagasi tulla.

Mida saad ise esimese sammuna teha?

Kõigepealt lõpeta enda sundimine mõttega, et pead lihtsalt veel natuke vastu pidama.

Proovi selle asemel võtta paber ja vastata neljale küsimusele:

1. Mis mind praegu kõige rohkem kurnab?

Ära kirjuta ainult „töö“. Ole konkreetne. Kas see on töömaht? Inimesed? Juht? Vastutus? Ebakindlus? Pidev kättesaadav olemine?

2. Millised olid minu esimesed ohumärgid?

Uni? Ärrituvus? Väsimus? Keskendumisraskused? Soov inimestest eemalduda?

3. Mida saan mina ise muuta?

Näiteks piirid, tööpäeva lõpetamise aeg, abi küsimine, ülesannete jagamine või vajadus öelda mõnele asjale „ei“.

4. Mille muutmiseks vajan teisi?

Kõike ei pea ega saagi inimene ise lahendada. Mõnikord tuleb rääkida juhiga töökoormusest, töökorraldusest või vajalikest muudatustest.

Ka NICE rõhutab, et individuaalsed heaolu- ja stressijuhtimise võtted ei tohiks asendada organisatsiooni tegevusi tööstressorite vähendamiseks.

Ära püüa kogu elu ühe päevaga parandada

Läbipõlemisest taastumise esimene samm ei pea olema suur. Vali üks asi.

• Mine pärast tööpäeva jalutama.
  
• Lõpeta töö kokkulepitud ajal.
  
• Pane õhtuks töötelefon kõrvale.
  
• Küsi abi.
  
• Ütle ühele lisakohustusele „ei“.
  
• Võta ühendust inimesega, kellega saad päriselt rääkida.
  

Väikesed muutused ei lahenda kogu probleemi, kuid võivad olla algus sellele, et saad uuesti oma elu juhtimise enda kätte.

Kui vaimne heaolu on oluliselt halvenenud või töövõime kannatab, tasub otsida professionaalset tuge. 

NICE soovitab riskis töötajatele vajadusel organisatsioonipoolseid kohandusi, regulaarseid konfidentsiaalseid vestlusi ning ligipääsu täiendavale vaimse tervise toele.

Sa ei pea ootama hetkeni, mil enam üldse ei jaksa 

Läbipõlemisega tasub tegeleda juba esimeste märkide ilmnemisel.

Nõustamisel saame koos vaadata, kuidas sa sellesse punkti jõudsid, mis sind tegelikult kurnab, millised sinu enda käitumismustrid vajavad muutmist ning mida oleks vaja muuta sinu tööelus.

Eesmärk ei ole ainult puhata nii palju, et suudaksid uuesti sama tempoga jätkata. Eesmärk on leida viis töötamiseks ja elamiseks, mis oleks sulle pikemas perspektiivis jõukohane.

Kui tunned selles kirjelduses ära iseenda ja soovid oma olukorra kellegagi rahulikult läbi mõelda, võta minuga ühendust. Esimese kohtumise jooksul kaardistame sinu praeguse olukorra ja otsime koos esimesed realistlikud sammud taastumise suunas.

Kohtumiseks täida vorm või helista 5180829