Me sünnime kõik puhta hinge ja avali südamega. Miks mõned inimesed kavavad viiakaks ja inteligentseks inimeseks ja teised mitte, see on küsimud. Me kõik tuleme oma lapsepõlvest aga kujundame oma elu ise, valime ise oma käitumisemaneerid.
Mida annab Sulle viisakas käitumine? Selle kohta on mitmeid
väiteid mis pädevad.
Viisakus ja tagasihoidlikkus annavad tunnistust inimese haritusest või Viisakus ei maksa midagi, kuid
selle eest võib kõike osta.
Miks ma sellest kirjutan? Ilmselt selle pärast, et
meil on üsna levinud kommete sihilik eiramine ehk ülbus. Tõusiklikus ja ülbus
käivad sageli käsikäes - materiaalne eluhoiak lämmatab vaimse. Hälbiv käitumine
on normide eiramine. Seda võiks käsitleda kui hälbivat käitumist, mis on
sarnane teismeliste käitumisele, kus rikutakse norme teadlikult.
Küll aga on kurb, kui täiskasvanu käitub nagu
puberteediealine. Siia alla käib ka kombelõtvus, mis on ühiskonnas üsna nakkav.
Suure tõenäosusega jäävad ausad ja positiivselt mõtlevad inimesed süüdlaseks
seal, kus ebaausad mõistetakse õigeks. Positiivsetel vaadetel on raske leida
kõlapinda, nendest saadakse tihti valesti aru, ideoloogiline pahn levib aga
hõlpsasti, sest negatiivne energia soosib kombelõtvust, pealiskaudsust,
vaimuvaesust ja maitsetust. Tean oma elust inimesi, kes alati, igal pool räägib
teistele vahele, räägi üle, kuulamata inimesi lõpuni ning ennast vabandades, et
ma olen selline, ma kohe pean vahele segama. See näitab, et teiste mõtted ei
ole tähtsad, ainult tema mõtted on väärt kuulamist ning tähelepanu. Viisakas
inimene lihtsalt jääb vait ja taandab ennast vestlusest.
Viiskus
algab lastetoast ning lapsed õpivad eeskujust. Niisama ei ole ütlus, et Inimene
on oma kodu peegelpilt. Juba väikesed lapsed kordavad järele seda,
mida nad on näinud. Aaastase lapse tegutsemine põhineb 70% ja nelja-aastase oma
30% matkimisel. Viisakus ei ole kaasasündinud, vaid isiksuse 100% arendatav
sotsiaalne omadus.
Lastetoa all mõistetakse kombeid ja suhtlemist mida keegi on lapsepõlvekodus
õppinud.
Viisakuse astmed jaotatakse nii:
- Kommete mitteteadmine ehk matslikus, n.ö. mees metsast; saab alguse kodus, inimene saab hea tahte juures ennast muuta;
- Kommete eiramine ehk jämedus, ülbus, kõrgenenud enesehinnang või on tegu sotsiaalse psühhopaadiga ja kahjuks kohtab seda päris palju;
- kohmakus ehk kommete kuidagimoodi täitmine või kohtmetus, mille taga võib olla hirm - agorafoobia;
- Kombelõtvus ehk lihtsalt teadlik hoolimatus või tahtmatus kehtivaid käitumisnorme järgida. Kahjuks ka ühiskonnas levib kui nakkus;
- Jäine, täpne ja rõhutatud viisakus ehk valeviisakus; Kasutatakse trügimisel ametiredelil, et sööbida mällu, trügida seltskonda või sooviga kõikidega hästi läbi saada; teine variant kus just kardetakse kaotada positsiooni, seltskonda, sooviga kõikidele meeldida. Tihti saavutatakse vaimses seltskonnas hoopis vastupidine tulemus.
- peenutsemine ehk ülemängitud viisakus;
- lipitsemine ehk pugejalik viisakus; On üsna läbinähtav, paneb kahtluse alla inimese siiruse ja usaldusväärsuse.
- usalduslikkus ehk diskreetne viisakus; Diskreetsusega kaasneb saladusi hoidev kombekus. Diskreetne inimene on sageli kogu seltskonna hing, oskab inimesi võõrasse seltskonda sulanduda;
- peenetundelisus ehk delikaatne viisakus; Inimene, kes ei heida varju teistele, oskab olla tähelepanelik ja mõistev;
- taktitunne kui viisakuse kõrgeim aste. Oskus igas olukorras käituda adekvaatselt, teab mis on sobilik ja mis mitte, tugevalt on seotud taktitunne empaatiavõimega. Ei ütle seda mis mõtleb, vaid ainult seda, mida peab teistele kasulikuks. Sellega käib kaasa ka tasakaalukus ja kannatlikkus. Teab millal olla otsekohene ja millal suu kinni hoida.
Tuntud USA
eneseabikirjanik Dale Carnegie on oma teoses rõhutanud, et kui oskame mitte
ainult ühel, vaid mitmel eri moel viisakad olla, oleme leidnud võtmekimbu
selleks, "Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi", ent ka
lisavõimaluse kuidas ennast muuta.
Viisakas käitumine:
- suurendab psühholoogilist lähedust;
- hoiab toimuva kindla kontrolli all;
- rõhutab inimse väärikust, haritust, loovust, autoriteeti;
- tugevdab sõprust ning aitab teha õigeid valikuid;
- suurendab tutvus- ja suhtlusringkonda;
- aratab teistes huvi sinu isiksuse vastu;
- aitab vältida formaalsusi;
- aitab vältida piinlike olukordi;
- aitab vältida vääritimõistmist ja sildistamist;
- tõendab oma mõtete ja tegevuste paindlikkust;
- väljendab aupaklikkust ja heasoovlikust;
- aitab teistel ennast vabamalt ja julgemalt väljendada;
- arendab empaatiavõimet ja tolerantsust;
- motiveerib elujaatust ning annab väärtustele positiivsed hinnangud.