Meeleoluhäire on kompleks probleem, mida suures plaanis  võib jaotada kaheks: depressioon, bipolaarne häire ja ärevushäired.
Ärevushäired algavad sageli nooruki- või nooremas täiskasvanueas ja on sageli korduva või kroonilise kuluga. Uuringud väidavad, et naised haigestuvad meestest 2-3 korda sagedamini.
Depressioon on tõsine ja väga sageli esinev meeleoluhäire – aastas diagnoositakse depressiooni rohkem kui AIDSi, vähki ja suhkruhaigust.
Kuidas ma saan aru kas mul on tavalised tujud või tegemist juba haigusega.

• toimetulekuraskused - tööl, igapäevaelus, argitoimetustes
• ärevus põhjustab hulga vältimiskäitumisi ja vaevusi

Ärevushäire sümptomid: õhupuudus või lämbumistunne, pigistus või valu rinnas, südamekloppimine, surmahirm, iiveldus või halb tunne kõhus, higistamine, kuumatunne või külmavärinad, peapööritus või tasakaalustus, minestamine, värisemine, ebaraalsuse tunne nagu ümbrus või ise oleks võõras, hirm kaotada kontrolli või hulluks minna.

Miks meeleoluhäired mind tabavad? Meeleoluhäirete põhjused on alati mitu aga olulist mõju võib avaldada sündmused ja keskkond - järsud psühhotraumad või väga pikaajaline stressiolukorras viibimne. 
Põhjused võib jaotada:

• bioloogilised põhjused - geneetiline soodumus, füüsilised haigused, ema raseduse kulg, sünnituse kulg, üks tugevamaid mõjutegureid on kasvukeskkond, lapse või noorukiea ebasoodsad kasvutingimused ja halb kohtlemine lapsepõlves ja teatud isiksuseomadused näiteks: lapsed kes on olnud kartlikud ja ujedas lapsepõlves uute olukordade suhtes siis on neil suurei sotsiaalärevushäire kujunemise risk. 
• sotsiaalsed - stressirohked välistingimused (suurendavad 12-15 korda geneetilise eelsoodumuse vallandumise riski), lähedased, sotsiaalsed suhted, ühiskondlikud hoiakud ja ootused.
• kognitiivsed - hoiakud, uskumused, harjumused, enesetaju, oskused jpt.

Miks meeleoluhäired on aladiagnoositud ja ei tunta ära?

• vähene teadlikus
• sümptomeid võetakse isikliku nõrkusena
• võetakse negatiivsete elusündmuste ootuspärase tagajärjena

Kuidas ennast aidata? 
Otsi abi! Siin kehtib reegel: Mida varem, seda parem!
Ravi on tähtis kuna meeleoluhäiretel on väga kõrge eluaegne prevalent ning kordumise risk. 
Uurimused räägivad:

• 2/3 meeloluhäiretega isikute paarisuhted purunevad. 
• Lastel on suur risk edaspidi haigestuda muudesse psüühikahäiretesse (ca 65-75%)
• 15-20% enesetapu läbi surnud patsientidest on olnud raske depressiooniga patsiendid.

Diagnoosimiseks on vajalik, et sümptomid kestaksid vähemalt kaks nädalat ja oleksid tajutavad igapäevaselt või peaaegu igapäevaselt.
Tee nii:

• Analüüsi ennast ja kaardista meeleolusid
• Küsi pereliikmete ja sõprade arvamusi sinu meeleolu stabiilsuse kohta, ise ei pruugi kõike märgata
• Abiks on meeleolude analüüsimise tööleht siin
• Pöördu perearsti poole ja jaga oma tundeid ilma häbita. Abi otsida ei ole häbi.
• Leia endale nõustaja, kes sind toetab ravi teekonnal

Parima ravitulemusi annab:

• Psühhoteraapia sh. nõustamine
• Medikamentoosne ravi (kindlasti näidustatud raske depressiooni puhul)
• sotsiaalne toetus - kogemusnõustaja, arengurühmad, toetusrühmad, pere ja sõprade toetus loomulikult ka.

Taastumiseks olulised kaastegurid on haigusinfoga tutvumine, sotsiaalne toetus, isiklik aktiivsus (tegelen endaga, otsin abi, võtan nõustaja tugiisikuks kõrvale) oskuste harjutamine ja kasutamine igapäevaselt, toetusvõrgustik, mina välja ja jaluta, kuula head muusikat, ära lükka probleemiga tegelemist edasi.
Hea mõte on nõupidada inimesega, kes oskab sinu enda tundeid analüüsida, saab aru millist abi sa vajad, toetab sind Sinu otsustes.
Töötan igapäevaselt mitmete psüühikahäiretega inimesetega, sh. ärevushäiretega ja bipolaarse häiretega inimesta ning kindlasti on kogemus aidata ka sind.