Alzheimeri tõvi võib alata juba 20ndates
Alzheimeri tõbi võib alata juba 20ndates eluaastates
Hiljutine Ameerika teadlaste uuring heidab uut valgust Alzheimeri tõve kujunemisele, viidates võimalusele, et haigusega seotud muutused ajus võivad alata märksa varem, kui seni arvati – juba noores täiskasvanueas. Uuring avaldati mainekas teadusajakirjas Alzheimer’s & Dementia: Diagnosis, Assessment & Disease Monitoring ning selles analüüsiti enam kui 12 000 inimese andmeid, kes osalesid pikaajalises Add Healthi uuringus. Osalejaid jälgiti alates noorukieast kuni 30.–40. eluaastani.
Teadlased keskendusid kolmele peamisele riskifaktorite grupile:
CAIDE riskiskoor – hõlmab vanust, sugu, kehamassiindeksit (KMI), kolesterooli taset, vererõhku ja kehalist aktiivsust.
APOE e4 geenivariant – teadaolev geneetiline riskitegur Alzheimeri tekkeks.
ATN biomarkerid – hõlmavad amüloidi, tau-valke ja neurodegeneratsiooni näitajaid, mida seostatakse Alzheimeri bioloogiliste muutustega.
Uuringu tulemused näitasid, et kõrgem CAIDE riskiskoor ja muutused ATN biomarkerites olid seotud kognitiivsete võimete, nagu töömälu ja sõnade meenutamise, nõrgenemisega juba vanuses 24–44. See tähendab, et bioloogilised protsessid, mis on seotud Alzheimeri haigusega, võivad olla alanud aastaid enne kliiniliste sümptomite ilmnemist.
Huvitaval kombel ei leidnud uurijad selles vanuserühmas tugevat seost APOE e4 geenivariandi ja kognitiivse võimekuse vahel. See võib viidata sellele, et geneetilise riski mõju avaldub pigem hilisemas elus ja koostoimes keskkonnateguritega.
Teadlased rõhutavad, et Alzheimeri tõbi on pikaajaline ja mitmeteguriline protsess. Seetõttu on oluline pöörata rohkem tähelepanu varajastele riskimarkeritele ja ennetusmeetmetele juba noores eas. Varajane avastamine võib aidata aeglustada haiguse arengut ja vähendada selle mõju hilisemas elus.
Artikkel ajakirjast "Meditsiini uudised"