Mõistlik oleks enne suhte loomist tunda põhjalikult oma vajadusi ning leida partner, kes sobib neid rahuldama. Tark oleks tundma õppida ka partnerit, enne kui temaga kooselu alustada. Tegelikult on muidugi hea küsimus, kas me iseennastki tunneme ja kui palju on üldse võimalik oma partnerit tundma õppida. Liiatigi me ju muutume kogu aeg, meie vajadused on sõltuvalt elufaasist täiesti erinevad.

Hea suhte lihtne valem: heas suhtes on mõlema partneri vajadused rahuldatud.

Selle eeldus on, et kumbki teab ja tunneb oma vajadusi ning annab neist (ning nende muutumisest) partnerile jooksvalt teada.

Kas annad endast teada, kui keegi palub, et sa midagi teeksid, aga sul pole selle jaoks aega või energiat? Kas annad endast teada, kui oled kurb ja üksik ning vajad seltsi, lohutust või kallistust? Või hoiad selle endale ja loodad, et keegi märkab? Kas sa annad endast teada kui tahad olla üksi, kui vajad aega iseendale?

Muidugi mõned meist annavad endast pidevalt valjuhäälselt ja nõudlikukult teada, mõned seevastu ei tee seda üldse.

Kui sa annad oma vajadustest paarilisele teada, aga see kõlab kui kurtidele kõrvadele; kui su partneril pole huvi selle vastu, mida sa vajad, et end suhtes hästi tunda; või kui ta seda küll teab, aga sellesse panustada ei viitsi, on paras aeg endalt küsida, miks ma siis suhtes olen, kui mu vajadused on rahuldamata.

Hea suhe toitub vastastikusest huvist, usaldusest, soovist teineteisele pühenduda ning teise vajaduste austamisest. Üks tarmukas mees ütles kunagi, et paarisuhe on nagu lühilaineraadio timmimine. Paraku pole nii, et krutid vastuvõtja sobivale lainepikkusele ja kvaliteetne heli on ja jääbki tagatuks. See tähendab, et eelkõige peab olema huvi partneri lainepikkuse vastu ja viitsida tegeleda pideva häälestustööga. Lainepikkuseks ongi partneri vajadused. Keeruliseks teeb asja see, et vajadused ajas muutuvad.

Suhte alguses näitame end sageli pühapäevaset küljest, väiksemate vajadusetega ja elutervematena, kui me tegelikult oleme. Nii inimlik. Paariteraapias selgub aga ikka, et vähemalt ühe, sagedamini aga mõlema vajadused on suhte arenedes jäänud rahuldamata. Ühtedele tundub ilmvõimatu partnerile oma vajadustest rääkida „Kui ta mind armastab, siis peaks ta ju ise aimama, mida ma vajan“. Teised küll esitavad oma vajadused, ara parter ei vaevu või ei oska neid vajadusi rahuldada: „Ta teab küll, mida ma vajan, tema võimuses on teha mind õnnelikuks, aga ta ei viitsi!“

Millised siis on need meie vajadused?

Me saame inimeste vajadused jagada kuude laia gruppi:

1. Intellektuaalsed vajadused -  vajadus käia teatris, vestelda päevapoliitikast, ajaloost, raamatutest, ühiskonda puudutavast ja muudel vaimu virgutavatel teemadel.

2. Sotsiaalsed vajadused – need määravad, kui palju vajab inimene aega üksiolekuks, kui palju aega eeldatakse veeta kahekesi, kui laialdast suhtlemist sõprade, vanemate, sugulaste, töökaaslastega kumbki soovib. Sotsiaalsed vajadused määravad, kas inimene on rohkem kodune ja omaette või suurt suhtlusringi igatsev tüüp. Meil kõigil on vajadus olla Mina ise ja kuuluda kokku Meiesse. Kõlab lihtsalt. Raalases elus kaotavad ühed meist suhtes oma Mina ära ning orienteeruvad vaid Meiele. Teised seevastu on jälle väga Minale keskendunud, neil on raske mõista oma Mina mõju Meiele ning seepärast kerkivad neil suhetes sageli probleemid, kuna nad ei oska Meie vajadustega arvestada.

3. Seksuaalsed vajadused – need vajadused näitavad, kui sage ja milline võiks olla inimese suguelu.

4. Materiaalsed/pragmaatilised vajadused – siia alla kuuluvad füüsilist turvatunnet tekitavad tegevused nagu töölkäimine, kodu, raha, kinnisvara, transport, riided, söök.

5. Spirituaalsed vajadused – siia alla liigitub vajadus mõtestada oma elu, areneda, näha kõrgemat plaani, lugeda eneseabikirjandust, käia erinevatel isikliku arengu koolitustel. Religioossetel inimesetel kuulub siia vajadus palvetada ning mõtestada oma elu usu kaudu.

6. Emotsionaalsed vajadused - vajadus olla mõistetud, kogeda lähedust ning jagada kellegagi oma kurbust ja rõõmu, ilu ja valu. See on vajadus jagada oma sisemaailmas ja elus toimuvat ning tunda, et ma olen kellelegi tähtis.

Emotsionaalsed vajadused on eraldiseisev vajaduste grupp, aga ka kõikide teiste vajaduste rahuldatuse näitaja. Ha intellektuaalse vestluse, etenduse või vaimse väljakutse puhul tunneme end emotsionaalselt tõstetuna, hea seks annab füüsilise rahuldusele lisaks emotsionaalse rahulduse, tore sotsiaalne üritus või kvaliteetaeg iseendaga looduses täidab meid sügava õnnetunde, piisava materiaal-tehnilise põhja korral kogeme turvatunnet ja rahuldust, spirituaalne areng võib anda tiivad. 

Katrin Saali Saul nimilugu raamatust „Miks meil paarisuhet ikka nii väga vaja on?“